laupäev, 26. jaanuar 2013

Skandinaavlased Tenerifel (25.01.13)


Oleme kolmandat korda Tenerifel (ja viiendat korda Kanaaridel) - ainuüksi see fakt pani muiates tõdema, et oleme juba nagu tüüpiline Skandinaavia perekond, kes sõidab igal talvel otselennuga võimalikult lähedale ja sooja kohta talvemasendust ravima.

Ja kui see lastega Skandinaavia pere ühel jaanuarikuu õhtul Kanaaridel maandus, võtsid nad rendist universaalkerega Volvo, kuhu mahutada ära lisaks neljaliikmelisele perele oma kolm ülekilodega kohvrit ja lapsekäru (seda kõike kuueks päevaks!) ning sõitis lähedalasuvasse korralikku perehotelli. Kui me 9 aastat tagasi siin esimest korda käisime - siis veel lastetuna - naersime me neid Skandinaavia peresid, aga nüüd oleme ise samasugused…

 Hugo toon magavana autost hotelli. Kõht on kõigil tühi, kuid liiga hilja on, et kusagile süüa otsima minna või ise midagi keeta. Hugo tuubitoite keeldun teistega jagamast, Anee saab mõne krõbileiva, meie Reneega vaid ühe Gefiluse piimhappebakteri kapsli :) Südaöö paiku jääme magama.
Ärkame Hugoga juba enne päikesetõusu, väike ajavahe annab tunda. Keedan lastele putru. Hugo uurib huviga, kuhu me jõudnud oleme - leiab köögist sõela, kulbi ja pajakinda ja on rahul nagu kodus, uurib vaimustusega laes propellerit ja uudistab rõdul kivist jänesekuju, mille Anee sõnul Viplala on ära tinistanud.
Leia pildilt kolm inimest

Hommikusöögil

Kui hommikusöögile jõuame, on restoran alles tühi, alles süües saan aru, et me oleme esimesed mitte viimased; tavaliselt on ju alati vastupidi. Ka basseini ääres oleme esimesed. Meie Aneega käime ka ujumas, kuigi hommikupäike pole veel väga soojendav. Aga vees on nii mõnus, et välja ei tahagi. Aneed tuli kõvasti meelitada, et ta lõpuks basseinist välja saada, nii hoos oli. Hugo pidi leppima kaldal kastekannuga mängimisega, aga lõpuks ei suutnud ma teda ikka keelata oma riideid veega üle kallamast. Nii meeldis ju.









Veemõnud Hugo moodi


 Edasi lähme tegema midagi, mis meil eelmisel korral olude sunnil katki jäi. Nimelt üks matk Adeje küla mäenõlvadelt alla orgu. Kui eelmisel korral oli tee remondis, siis sel korral oli see varinguohu tõttu täiesti suletud. Ometi suundus keelumärgi alt rajale mitmeid matkajaid. Meie lastega ei julgenud seda siiski teha. Alternatiivina tuli välja mõelda plaan B. Leppida tuli faktiga, et Hugo tahab magada, seega tuli sõita. Sõitsime Tenerife pealinna Santa Cruzi. Pakkusin tee peal välja variandi, et läheks ostaks kaubanduskeskusest Häagen-Dazsi jäätist - Anee oli muidugi nõus. Õige pea saan aru, et kaubanduskeskust polegi seal, kus see olema pidanuks. Ja juba hetk hiljem taipan, et olen Tenerife ja Gran Canaria omavahel segamini ajanud. Nimelt on saared oma paigutuselt hotellipiirkond-lennujaam-pealinn praktiliselt identsed. Ja see Häagen-Dazsi jäätisekohvik asus hoopis kõrvalsaarel. 

Aga lubatud jäätis tuleb teoks teha ning läheme pealinna jalutama. Leiame jäätisekohviku, kus on pikk saba. Piilun sisse ja selgub, et saba on sellest, et antakse tasuta jäätist - nimelt saab tibatillukese tuutuga tibatillukese tükikese jäätist tasuta proovimiseks. Maitsmine oleks mõistetav siis, kui sellele järgneks ka ost, aga selles kohvikus lihtsalt inimesed (nii lapsed kui täiskasvanud) küsisid endale proovijäätise ja sammusid minema. Peale meie ei ostnud normaalset kogust jäätist keegi. Läksime jäätist sööma parki, mis meenutas oma lopsakuselt Bangkoki parke. Käisime purskkaevude juures ja mänguväljakul - lapsed jooksid ja olid rahul. Hugo ju polegi veel omal jalal saanud suviselt kergete riietega õues ise ringi tatsata. Aga proovi sa siis teda kinni püüda ja vankrisse panna - ei taha teine. Ikka ise ja ise. Anee selles vanuses oleks võinud päev läbi minu süles või patapumis istuda, aga Hugo on palju liikuvam ja uudishimulikum.
Santa Cruzis jalutamas




Hugo testib liiva



Käime pealinna lähistel veel toidupoes, ostame süüa kaasa ja asume "kodu" poole teele. Otsisime Reneega poest lõhna järgi kõige paremad tomatid välja ja tuleb tõdeda, et nina ei peta. Ma ei mäletanud enam, kui head võivad ehtsa maitsega tomatid olla - need kirsstomatid tuletasid seda meelde.

Tagasi jõuame juba hämarduval õhtupoolikul, kuid meil oli plaan käia veel basseinis ujumas. Kui päikest pole, langeb õhutemperatuur märgatavalt - ikka soe kampsun oleks hea seljas hoida. Basseini ääres pole peale meie kedagi. Keegi Tripadvisori arvustuses kurtis, et selles hotellis on liiga vaikne :) Meile sobib nii hästi. Ujuma läheb lõpuks siiski vaid Renee; Anee kastab ka end märjaks, kuid kiljub, et liiga külm on ja tuleb kohe välja.

Basseini kõrval on täispuhutav batuut, mis hakkab 2 €-sega tööle ning lastel jälle lõbu laialt. Lõpuks keegi siiski liigub selles hotellis - need on ju eestlased! Tõsi, broneerisime selle hotelli koos ja tunneme neid. Tegime ka ühise õhtusöögiplaani ja läksime sõprade soovitusel Los Cristianosesse Itaalia restosse sööma.

Õhtusöögil

 Ahjaa… internetti meil sel korral hotellitoas ei ole, aga ometi laen blogisse uusi jutte. Aga mul on selline mees, kes võlub interneti välja igal pool.

6 kommentaari:

Triin ütles ...

Nii mõnusad pildid! Ilusat suvitamist teile ja meie lähme õhtul uisutama :)

Aet ütles ...

Aitäh, Triin. Teile mõnusaid talvemõnude nautimisi - kuigi Eestis on väljas külm ja lumine, on ju jaanuaris juba nii särav päike aeg-ajalt piilumas.

Triin ütles ...

Kus piirkonnas seekord olete ja mis hotellis? Olete rahul?

Aet ütles ...

Oleme ikka saare lõunaosas, kus temperatuur kõige kõrgem. Pole küll keset suvituspiirkonna melu, pisut mäkke sõita Los Cristianose juurest. Noh, nagu kohalik Muraste, pisut linnakärast eemal :)
Hotelliks Regency Country Club.

telle ütles ...

See oli päris tore mänguplats. Ka Liisale ,meeldis eelmisel aastal(või siis isegi 2011 nov.)korral seal autoga põristada ja mööda nöörredeleid ronida.

Aet ütles ...

Kummaline küll, Telle, et ühel saarel õnnestub meil täpselt samal mänguväljakul käia :) Aga mulle meeldis see park, kus see mänguväljak asus, oli selline veidi aasiapärane.