Sellel reisil teeme me asju ja käime kohtades, mis meile siin Tenerifel varem väga meeldinud on. See on puhas puhkus, mitte maadeavastamine. Täna oleme sõpradele giidiks ja viime nad Anaga mägede loorberimetsadesse matkama. Meie oleme seal juba omajagu käinud, aga kuna need metsad on nii müstilised, siis sinna võib igal Tenerife reisil ikka ja jälle minna.
Katsume võimalikult vara liikuma saada ja kohe pärast hommikusööki startida, et väiksematel lastel lõunaune aeg peale ei tuleks. Jätan isegi hommikujooksu ära, et mitte aega kulutada.
Sõidame Tenerife kirdeossa, algul kuni pealinna Santa Cruz'ini mööda mitmerealist kiirteed, hiljem umbes poolt tundi mööda käänulisi mägiteid. Kui Tenerife suurust Eestiga võrrelda, siis see on veidi väiksem Saaremaast, aga siin elab ligi 900 000 inimest (saaremal 32 800 elanikku ehk ca 27 korda vähem). Kuidas siia nii palju inimesi mahub? Kui Saaremaa on väga tasane maa, siis Tenerife väga mägine (see annab pinda juurde). Saare keskel asub suuruselt maailma kolmas vulkaan El Teide. Lisaks suhteliselt suurele rahvaarvule käib Tenerifel aastas umbes 5 miljonit turisti. Kummalisel kombel siin meeletut tiheasustust ei tunneta.
Anaga mägedesse tõustes langeb temperatuur oluliselt, 27 soojakraadi pealt 15 kraadini. Nähtavus on kohati vaid paar meetrit, kuna sõidame pilvede kõrgusel. Ilm matkamist ei sega, paneme soojad riided selga ja asume Cruz del Carmeni matkarajal teele.
Anaga mäestik
Sõit pilvede sees
Lapsed matkavad entusiastlikult ise, isegi 2-aastane Hugo ei tule selle peale, et sülle küsida - ta siblib ebatasasel ja järsu langusega mägiteel ja ei väsi üldse. Vahepeal teeme peatuse, kuna Anee avastab ühe käänulise puu, kus saaks puumaja mängida. Liisa ja Hugo osalevad samuti mängus ning teevad sõnakuulelikult kõike, mida vanem autoriteet ette ütleb. Aneel käib kodus ka meie aias suure puu vahel ja ümber pidev puumaja mäng.
Cruz del Carmen matkarajal
Hugo kukkus, aga pole hullu - matk läheb edasi.
Kogu meie matkaseltskond
Mäng puumajas
Võlujõu ammutamine. Nüüd juba saab sellega hakkama ka Hugo.
Hugo matkast väsinud
Oleme teel ca 1,5 tundi; lapsed väsivad matkast ning autosse jõudes jäävad magama. Sõidame tagasi lõunarannikule ning plaanime näljastena sööma minna Playa de las Americase ühte Aasia toidukohta, kus ka aasta algul sai käidud. Vahepeal on hakanud vihma sadama. Ilmateade lubas küll minimaalseid sademeid, kuid kui me lõpuks autost restorani jookseme, saame läbimärjaks. Vihm aina kogub hoogu ning varsti ei paista restorani aknast enam kõrvalmaja. Restorani avatud terrassilt pühitakse tulvadena sissetungivat vihmavett välja ja kuivatatakse põrandaid pappkastidega. Oleme korra Tenerifel sellist pöörast ilma näinud, see oli meie esimesel reisil Tenerifele pea 10 a tagasi, aga kõik ülejäänud päevad, mida siin näinud oleme, on olnud ilus ilm.
Otsustame, et sööme rahulikult ja ei lähe restoranist enne minema, kui vihm lõppeb. Veedame kolm tundi mõnusalt süües ja lobisedes aega. Kuigi me juba vahepeal kahtleme, et me siit ima vihmata tagasi pääseme, saab vihm siiski õhtuks otsa. Kuidagi värskendav tundus selline teistsugune ilm. Imekombel pole aga saare lõunakülje loodusele vihmast suurt kasu, looduslik taimestik on vaid mõned kaktuselised. Kõik palmid ja muud lopsakad taimed kasvavad siin vaid tänu inimeste hoolitsemisele.
