Hiroshima (9. mai)

Alustasime kohe hommikul sõitu Hiroshima poole – kõigepealt taksoga Kyoto Stationisse, sealt Shinkanseniga Shin-Osakasse, kust järgmise Shinkanseniga Hiroshimasse. Sõit kestis ca 2 h.

Hiroshimas oli hotell rongijaamast vaid 3 minuti tee kaugusel, nii saime oma kohvrid kiiresti maha puistata. Hotellid on meil sel reisil kõik eelnevalt broneeritud, ööbime kõikides linnades, va Iya (seal ööbime ryokanis – sellest pikemalt, kui kohal oleme) sama keti hotellides, mis on väga hea asukohaga, tasuta internetiühendusega, hommikusöögiga (mida me küll ei kasuta) ning mõistliku hinnaga. Kuna tegemist on suure hotelliketiga, siis hotellid on kõik samasugused, tubades täpselt sama varustus ning reeglid igal pool samad.

Hiroshimas on 1 154 000 elanikku; kogu linn on taastatud pärast II MS, kuna 6. augustil 1945 hävis Hiroshima linn ajaloo esimese aatompommiplahvatuse tõttu. 8 km raadiuses hävis pea kõik orgaaniline, inimestest jäid heal juhul järgi vaid varjud, veel tänapäeval on Hiroshimas 50 000 tuumasõjaohvrit (inimesed, kel on mingi kahjustus tuumakatastroofist).

Lennukilt visatud tuumapomm plahvatas 600 m kõrgusel Hiroshima keskusest ning selle hüpotsentrisse on nüüdseks rajatud Peace Memorial Park, kus asub mälestusmärk katastroofis hukkunutele, põleb igavene tuli ning tuumakatastroofi tutvustavas muuseumis saab ülevaate toimunust. Samas jõe ääres asub ka ainuke säilitatud varemetes hoone, mis meenutamas selle plahvatuse õudust. Muuseumi käis Renee läbi, meie Aneega jalutasime õues, kuna Aneel hakkas uneaeg tulema ning sel hetkel poleks muuseum olnud sobiv valik.

Edasi suundusime Hiroshima lossi poole, mis algselt oli ehitatud 1589. aastal, hävis aga suures osas tuumakatastroofis ning taastati 1958. aastal. Loss asus kahe jõe vahelisel saarel, see kant meenutas Tokyo keisripalee ümbrust, mis asus samuti jõega eraldatud saarel, mille ümber on palju ruumi, laiad autoteed ning hulganisti jooksjaid. Hiroshimas on jäetud mitmeid suuri rohealasid inimeste käsutusse, kus saab kas trenni teha, pikniku pidada või lastel joosta lasta. Lossiga samal saarel asus ka üks tempel, mis nägi välja kujult nagu templid ikka siin Jaapanis, kuid see oli täiesti uus, ehitusmaterjaliks enamasti betoon, ka torii oli betoonist. Mööda linna kõndides nägime kahte sildiga märgistatud põlispuud, mis olid tuumakatastroofi üle elanud, nende tüvi oli küll kahjustatud, kuid nad elasid edasi ja lehtivad ikka igal kevadel taas.

Tagasi keskuse poole kõndides jäi tee peale üks jaapani teemajadega tore aiake, millesse ka sisse läksime. Aiakeses oli keskel üks suur tiik, millel asus palju väikseid saarekesi, pargis kasvas palju puu- ja taimeliike, väiksemaid veesilmi kaunistasid purskkaevud, nende vahel looklesid kitsad teerajad, trepid ja sillad. Park oli kui oaaas keset kõrbe, pargipuude vahelt kõrgemale vaadates paistsid lähedalasuvad kõrghooned ning kostis veidi summutatud linnakära. Järsku tundsime, et vihma on hakanud tibutama, ilmateate järgi pidi aga sadama hakkama alles homme. Anee ärkas just lõunaunest, kui nägime samas aias üht katusega varjualust, kuhu suundusime väiksele söögipausile.

Jätkus matk kesklinna poole. Siin linnades on keskused alati suurte rongijaamade ümbruses. Rongijaamad ei ole räpased ja rõvedad kohad, vaid elu tuiksooned - neis on meeletul hulgal poode alates Armanist lõpetades turukaubani, samuti asub nendes meeletu hulk söögikohti (need on küll enamasti odavamad, mille vaateakendel on plastikust valmistatud väga tõetruud toitude maketid).

Meie läksime sel õhtul sööma rongijaama vastas asuva kaubamaja ülemisel korrusel ühte söögikohta, kus toit oli veidi hiinapärane ja maitses hästi. Aknast avanes vaade rongide saabumisplatvormile ning ka meie hotellile ja taamal paistvatele mägedele.


Anee sööb sel korral siin tublisti ning see õnneks probleemiks pole. Et Aneele rõõmu teha, läksime pärast söömist läbi kaubamaja lasteosakonnast, kus alati ka mängunurgad asuvad. Mängunurk oli siin koertereemaline, kes ju Aneel lemmikud on, kuid teda köitis hoopis üks popcornimasin, mille sees laulis siin Jaapanis Anee tõeliseks lemmikuks saanud kass Kitty. Küll ta vaatas ja kuulas seda, oli nii rõõmus. Muidugi müüakse siin kõikvõimalikku Kitty-nänni alates igas suuruses Kittydest enestest kuni Kitty-pildiga riieteni, sööginõudeni, koolitarveteni, naiste (!) käekottideni ning isegi rösteriteni välja. Sel õhtul sai Anee endale Kitty-kleepekad, mida ta hotellis usinasti oma vihikusse kleepima asus.

Kommentaare ei ole: