
Nagoyasse jõudes sõitsime kohe samal päeval Kyotosse edasi, Shinkanseniga on rongijaamade vahe alla tunni aja, olles küll öö magamata, arvasime me suutvat selle tee siiski liikuda; meie kahe õlul ja kätes oli kaasas üle 60 kg tavaari + Anee, kes sel korral 2 kg raskem kui eelmisel matkal. Temperatuur oli ca 25 kraadi, maha tuli koorida mitu kihti riideid.
Kyoto on Jaapanis kindlasti koht, mis väärib külastamist, siin on sadu templeid ning selles linnas lausa õhkub ajaloolist hõngu. Kyotos elab 1,47 miljonit inimest.

Hotelli tagasi jõudes oli heaks üllatuseks, et toas on olemas pliit ja pott; meil oli muidu plaan need siit ise osta, pudrud on kõik Aneele kaasa võetud. Eelmisel korral tekkis mure Anee söömise pärast, sel korral saame väga hästi hakkama, kuna toitu on kaasas piisavalt ning ta tohib juba praktiliselt kõike süüa ka. Voodisse minnes keha lausa sulas voodisse, nii mõnus tundus see, olles 27 tundi magamata. Öösel olime siiski 4 tundi üleval, kuna uni läks ära, on ju Eestiga siin 6-tunnine ajavahe.
Teine päev Kyotos
Järgmisel päeval panime hommikusöögi ajaks kella helisema; käisin ka vaatamas – pakuti jaapanipärast hommikusööki – eri liiki sushisid ja mingi jaapanipärane supp, mida ma ka ainukesena neist proovida julgesin. Renee polnud sellisest söögist huvitatud, nii mõtlesime veel veidi tukkuda. Järgmine hetk, kui silmad lahti tegin, oli kell kohaliku aja järgi kaks päeval. Ma ei uskunud oma silmi ja kontrollisin mitu kella üle. Meil oli selleks päevaks tehtud väga tihe graafik ning plaanis oli pikk matk – see pidi aga nüüd ära jääma, sest nii hilja ärgates ei jõua enam kusagile. Tuli käiku lasta plaan B, õigemini seda polnud olemaski. Teadsime vaid, et meil jäi eelmisel korral minutitemängu tõttu nägemata üks väga kuulus ja põnev tempel Kyotos – Sanjusangen-do – tempel, kus on 1001 puust inimesesuurust sõdalase kuju, mis on kõik üle kullatud. Käimiseks oli tempel liiga kaugel, kuna välja saime toast alles kell 3 – seega võtsime takso, et see koht sel korral kindlasti ära näha. Hoone, kus kujud asuvad, on üle 100 m pikk, see on ühtlasi Jaapani pikim puust ehitis ning pärineb aastast 1164.


Jaapanlased paistavad väljapoole väga endast hoolitsevad, nad käivad alati riides, nagu läheks peole, juuksed on soengutes, kannavad ehteid ning kõrgeid kontsi. Mehed on ülikondades või siis riides nagu tõelised moepeded. Samas tundub, et kodu nad eriti ei väärtusta – on ju siin nii kitsas ning enamus kodusid on vaid mõnekümne ruutmeetri suurused (vaatasime ka kinnisvara müügikuulutusi, kus müüaksegi uut korterit, mis on 22 ruutmeetrit suur). Jaapanlased on küll tõsised tehnikaimede loojad, kuid kus nad küll kodudesse mõeldud tehnikat kasutavad, kui see neisse ära ei mahu – no kuidas sa vead sellisesse koju 46-tollise plasmateleri? Selliseid telekaid on nt mobiilioperaatorite teenindusbüroodes, kus inimesed istuvadki pehmetel sohvadel ning vaatavad lihtsalt õhtul telekat.

Edasi suundusime paar km eemal asuva hotelli poole, mõeldes tee peal läbi astuda mingist restoranist. Menüü oli loomulikult jaapanikeelne, õnneks olid mõned illustreerivad pildid, kuid ikkagi õnnestus meil kahtlaseid toite tellida. Salat koosnes küll merevetikatest ning peal oli veel vetikatarretise kuubikud. Kanalihavarraste asemel olid kananahavardad, grillitud kala maitses nagu kala tomatis konserv. Päris nälga siiski ei jäänud.
Kolmas päev Kyotos


Ka meie hotelli aknast avaneb vaade mingitele torudele ning kõrvalmaja seinale. Linna ääre poole liikudes nägime ka mõnd suuremat maja, kus tõenäoliselt oli kokku ostetud 3-4 krunti, et saaks jaapani mõistes ikka suure ja luksusliku elamise (kui võrrelda paljukirutud Tiskre väikeste kruntidega, siis Eestis ikka on aiad absurdselt suured).
Läbi suurte raskuste hakkas sihtkoht paistma. Kuldse paviljoni territoorium oli tunduvalt väiksem kui ette kujutasin, rahvast oli seal nii tihedalt nagu Tokyo metroos.




Hotellis mängis Anee veel kaasavõetud loomadega, samuti kleepis hulganisti kleepekaid oma vihikusse, see oli tal juba kodus lemmiktegevus – (võtsin kleepsusid kaasa, samuti oleme siit juurde ostnud huvitavaid jaapaniteemalisi kleepekaid).
1 kommentaar:
Tere reisihullud:) Ilusat emadepäeva sinna kaugele. Triin & co
Postita kommentaar