17.11.11 Las Palmas de Gran Canaria

Viimaseks reisipäevaks jätsime Gran Canaria pealinna Las Palmase külastamise. Kui juba autos olime, meenus, et me ei vaadanud internetist, kus asub Las Palmase vanalinn, mis meil üleeile leidmata jäi. Aga kuna ma jätkuvalt arvasin teadvat, kus vanalinn on, läksime minu juhiste järgi. Ja ma ei eksinud, leidsime vanalinna üles.

Tänavale parkimine on Kanaaridel (ja tegelikult ka väga paljudes teistes kohtades maailmas) vaid väga osavatele. Või siis kohalikele, kes kohandunud siinsete parkimisoludega. Põhjaeurooplasest turisti, kes harjunud suuremate autodega ja ühtlasi ka suuremate parkimiskohtadega, tunneb tagurpidi külgboksi tegemas kohe ära, kuna ukerdab nagu naine autoroolis ja on kõigil jalus. Kohalikud naised seevastu teevad tagurpidi külgboksi ära esimese tagurdamisega, ei mingit auto paremasse asendisse nõksutamist - seda imet sai korduvalt nähtud. Külgboksis parkivate autode vahel paistis mõnes kohas olevat vaid napp 10 cm - ei kujuta ette, kuidas nad sinna sisse said või kuidas nad sealt välja saavad.
Las Palmase turg

Meie otsisime aga autole päris parkla - parkisime kohe turuhoone kõrvale. Jalutasime ka turult läbi - tegemist oli sisehoones paikneva toiduturuga, kus müüdi nii liha, kala, erinevaid juustusid, puuvilju kui ka kondiitritooteid. Kauaks siiski turule ei jäänud, kuna plaanisime linnast tagasi tulles taas turult läbi käia, et midagi siis kaasa osta.









Las Palmase vanalinn

Täiesti ilma kaardita ja juhuslikku teed mööda kulgedes jõudsime peagi Santa Ana katedraali juurde - see on kirjade järgi Kanaaride tähtsaim kunstimonument. Ja uskuge, katedraal on tõesti võimas! Santa Ana katedraali hakati ehitama 1500. aastal ning see valmis lõplikult alles 19. sajandil - sestap kohtabki katedraalil väga erinevate ajastute elemente - alates gooti stiilis interjöörist kuni neoklassitsistlikus stiilis fassaadini. Katedraal ees paistab olevat järjekord - lähen uurin asja. Paistab, et väikeste gruppide kaupa pääseb liftiga torni tippu. Hugo aga nõuab süüa, teeme väikese peatuse katedraali ees väljakul. Anee ronib mööda koerakujusid.
Santa Ana katedraal

Järjekord katedraali ees on jõudnud hajuda. Sõit üles maksab täiskasvanule 1,5 €, lapsed saavad tasuta. Katedraali tipust avaneb vaade kogu linnale - igasse ilmakaarde.

Vaade Las Palmasele Santa Ana katedraali kellatornist

Kohe katedraali kõrval asub Las Palmase teine kuulus ja omanäolise arhitektuuriga maja - Casa de Colón. Majas tegutseb Kanaari saarte ajalugu tutvustav muuseum ning suur osa muuseumi väljapanekust pühendub Christopher Columbusele, kes peatus Gran Canarial just sellest samas majas, kui ta 1492. aastal oli teel Ameerika poole. Maja nimi - Casa de Colón tähendab tõlkes Columbuse maja. Muuseumis sees me aga ei käinud, kuna lastega rahulikult staatilises muuseumis käia ja väljapanekute kohta lugeda on keeruline.
Casa de Colón

Aeg tundus paras olevat lõunasöögiks. Käisime vanalinnas silmad lahti ja otsisime sobivat söögikohta. Restoranid pole koondunud järjest ühele tänavale, neid leiab ükshaaval või paarikaupa mitmetel tänavatel. Käime mitmest kohast nõutult mööda, kuna midagi väga head silma ei hakanud. Valikut on raske teha just minul, kuna mina tahaks midagi kohalikku, hispaaniapärast, aga mingisse turistilõksu sattuda ei taha. Soov söögikohaga mitte libastuda on mul seda suurem, et see võib olla viimane päev, mil ma veel normaalselt, st kõike, süüa saan.Tõenäoline on, et koju minnes Hugo allergiad taastuvad ning mina olen taas väga piiratud menüül. Lõpuks jääme seisma restorani Kano 31 ees. Saab istuda ka õues ning üks laud on just vabanenud (ja nagu hiljem selgus, olid ka sees kõik ülejäänud lauad täis). Piilume veel hetke, milliseid toite tuuakse laudadesse. Toidud tunduvad põnevad ja väga kenasti serveeritud. Uurin ka menüüd; menüü on restorani kohta tavapäratult pikk, igas kategoorias ca 15 erinevat toitu. Renee istub maha. Mina ikka kahtlen ja jooksen veel korraks samal tänaval asuvasse järgmisesse restorani, kust tulen siiski tagasi tõdemusega, et see esimene on ikka parem. Niisiis tellime. Mina võtan eelroaks artišokid hiidkrevettidega ja pearoaks härjasaba, neid mõlemaid plaanime jagada Aneega. Kõrvallaudu seirates selgub, et pearoad on päris suured ning Renee loobub eelroast, tellib vaid veiseliha pearoaks. Minu suureks rõõmuks pakuvad toidud ka tõelist maitseelamust. Anee küll avastab, et artišokid ei maitse, kuid härjasaba läheb see-eest väga hästi.
Lõunal

Toidulainel jätkame. Läheme otsima kohvikut, mis meil enne jalutades tee peale jäi. Seal sai kohapeal tehtud jäätiseid ja kooke. Mina magusat pärast nii head toitu ei taha, teised söövad. Anee saab suure maasikajäätise. Oleme juba mitu tundu linnas aega veetnud, hakkame tagasi suunduma. Möödume taas Santa Ana katedraalist. Avastan, et külje pealt on ka sissepääs katedraali, mina enne ei märganud. Mul on seoses vaimustusega gümnaasiumi kunstiajaloo tundide vastu säilinud eriline huvi sakraalarhitektuuri vastu. Sissepääs maksab 3 €, käin katedraalis üksi ringi peale. Katoliiklaste katedraal on seest gooti stiilis - suur ja võimas.
Santa Ana katedraali inetrjöör


Liigume edasi. Anee lollitab - kiusab Renee ema ning kisub oma kampsunit seljast ära ja vehib sellega. Päris jahe on; tõstame ta peale häält, et ta kampsuni selga tagasi paneks. Ühest majast tuleb välja päevitunud keskealine mees, kes hüüab: "Ohoo, eestlased!" Ütles, et kuulis kohe kaugelt, et eestlased on lähenemas. Tema elab juba kolmandat aastat Gran Canarial, kuna siinne kliima meeldib väga. Teeb siin turistidele jahisõite. Eestlane iga sadamas. Küsin rahvuskaaslase käest, mis on kohad, mida Gran Canarial kindlasti nägema peaks. "Düünid, Tejeda küla, mäetipp, Las Palmas, Puerto de Mogan," loetles ta. Meil ju igal pool käinud! Õnneks ei avastanud reisi viimasel päeval, et midagi väga olulist jäi nägemata.


Jonnakas Anee

Tagasi auto juurde minnes tahtsime veel Las Palmase turult läbi käia, kuid avastasime, et turg on juba kinni. Väga kahju. Sõitsime tagasi hotelli poole ning tegime vahepeal peatuse ühes suures kaubanduskeskuses, et midagi söödavat kodustele kaasa osta. Riidepoodides sel korral polnud üldse huvi käia, kuigi ma muidu alati reisidelt midagi ostan.

Toitu oleme käinud ostmas hiigelsuures Carrefour supermarketis. Võrreldes Eesti poodidega on selles oluliselt suurem juustuvalik. Ainuüksi erinevaid kitsejuuste müüakse siin mitukümmend sorti. Väga paljud kitsejuustud on ka kohalikud Kanaari saarte omad. Kanaaride toodetele on eraldi lett ka puu- ja juurviljade osakonnas. Üllatuslikult pole kohalik kraam mitte odavam, vaid oluliselt kallim nö tavatoodetest. Ananassi ja mango kilogramm maksab siin ca 3.50 €. Eestis maksab ananass samal ajal 0.89 €/kg. Ma küll väga üksikuid hindu ei jälgi, kuid üldiselt toidukorvi järgi vaadates tundub, et Eestis on toidukraam siiski odavam.

Külastasime selle reisi jooksul supermarketit sageli just seetõttu, et häid söögikohti siin napib ning neid on ilma eeltööta leida suhteliselt keeruline. Puhtalt juhuse asi, kas satub kusagile või mitte. Olen käinud riikides, kus saab midagi rahvuslikku ja ehedat süüa pea iga nurga peal, kuid Kanaari saared pole kindlasti mitte toiduparadiis.

Gran Canaria või Tenerife
Ongi meie reis selleks korraks läbi. Nüüdseks oleme käinud Kanaari saartel neli korda - kaks korda Tenerifel ja kaks korda Gran Canarial, millest kahel viimasel reisil oleme kummagi saare korralikult läbi kolanud. Enne teist korda Gran Canariale tulekut olin veendunud, et Tenerife on oluliselt huvitavam saar. Aga mul on hea meel, et me teist korda ka Gran Canariale sattusime, kuna nüüd saime selle saare risti ja põiki läbi sõidetud ning veendusime, et ka siin on palju, mida tasub avastada. Nagu juba esimesel päeval kirjutasin, on neis saartes väga palju sarnast - geograafiliselt asuvad strateegilised punktid saartel samades ilmakaartes ning ka klimaatiliselt on saared väga sarnased. Gran Canaria juures meeldis mulle väga selle pealinn Las Palmas, eriti selle vanalinn. Väga erilised olid kindlasti ka Playa del Inglesi liivadüünid, milles sumpamine oli elamus omaette. Kui mõlemal saarel mäkke suunduda, on algused üsna sarnased, samas mäetipud on täiesti erinevad. Tenerife El Teide mäetipp meenutab kivist kuumaastikku, Gran Canaria Pico de las Nieves on aga väga mitmekesise loodusega - mõlemad väärivad külastamist. Gran Canarialt jättis mulle väga ereda mälestuse ka mägedes asuv Tejeda külake. Tenerife kasuks räägib aga väga mitmekesine loomaaed Loro Parque - see on seniajani minu parim loomaaia kogemus. Alatiseks jäävad meelde ka Tenerife ürgmetsad, mis tasub sinna sattudes kindlasti üles otsida. Kuna Kanaari saared on Eestist suhteliselt lühikese otselennu kaugusel (see on lastega reisimisel päris oluline) ning neis on väga palju põnevat omal käel teha, ei välista, et me sinna kunagi uuesti satume.

Kommentaare ei ole: