Meelitasime sel hommikul ka sõbrad hommikusööki võtma samast pagariärist, kus me eile käsime ja jätkasime sõitu. Läksime meie autoga kuuekesi. Julia, Silver ja Silvia mahutasid end kuidagi kahele istmele, Anee laiutas oma titetoolis. Phang-nga paadisadama poole juhatasid viidad "James Bond Island", mida jälgida tuli. Nimelt tehti üks 60-te aastate James Bondi filmi lõik (kuuldavasti kestis see alla minuti) ühel siinsetest kaljusaartest. Sadamas rohkem rahvast polnud - tekkis küsimus, kas siin ka turistid ei käi. Valisime Phang-nga lahes ringisõitmiseks taas long tail paadi, kuigi oleks saanud ka kiirkaatrit rentida. Sel korral oli paadimootori müra hirmus tugev, vist vana mootor ja ka katet polnud mootoril peal.
Paadile
Siin elab James Bond
Long tail boat
Mangroovisalud
Mangroovid hangivad mõõna ajal hingamisjuurtega õhust hapnikku
Kaljusaared Phang-nga rahvuspargis
Mürast hoolimata algas kohe ilmeline loodus - müstilised mangroovisalud ja taamal kaljusaared. Enne merele minekut näidati meile kaardi pealt ringi, kus sõidame - selle sees oli söögipeatus ja James Bondi saar, lisaks võimalus ujumiseks, kui on soovi. Umbes poole tunni pärast jõudsime esimesse peatuspaika, mis pidi algselt küll olema teine peatus - nn söögikohta. Kui Phang-nga sadamas turiste ei kohanud, siis see siin oli koht, kuhu turistid erinevatest paikadest kokku toodud said. Söögikohad asusid meres vaiadel seisvates majades. Olime hiljuti hommikust söönud ja kõht meil veel tühi polnud. Koht ka polnud just meeldiv. Küll aga sai meie paadimees kohas, kuhu ta meid sööma tõi, ise oma tasuta lobi kätte ja sõi näljaselt. Ju siis oli kõht tal nii tühi, et meid esimesena söögisaarele tõi. Kuni paadimees sõi, kolasime ringi suveniiri müügilettide vahel, mida siin ka kõikjal kohtas. Tegu oli islamiusuliste külaga ja kõik kaubitsejad olid siin moslemid. Nad on palju pealetükkivamad kui taid, samuti oli kauplemisruum tunduvalt suurem, kuna kate on kaupadele meeletu. Katsetasin lihtsalt nalja viluks - üht pluusi, millele korraks käe külge panin, taheti müüa 650 bahtiga, kuid hiljem karjus müüja veel mulle järgi, et annab selle ära 350 bahtiga. Ei tahtnud. Leidsime müügilettide vahelt tee nö järgmisele tasandile - ma ei tea, kuidas see hierarhia siin käib, aga seal, kus oleks pidanud seina taga kõik lõppema, alles algas kõik. Seal samas vaiadel majakestes ja toakestes käis elu, kuigi elu võimalikkust siin on raske ette kujutada. Näha oli, et kõik, mis inimestel üle jääb, läheb vette. Ka "tagakülas" oli müügilette, kus sama kaup oli juba alghinnalt kordi odavam kui esimeses turistilõksus.
Näljane paadimees
Moslemide küla
Moslemide küla
Kõik, mis üle jääb, läheb vette
Jätkasime paadisõitu. Tee peal sõitsime paadiga läbi koopast, mis oli moodustunud ühe kivikalju alla. Anee pani just sel ajal silmad lõunauneks kinni; olgu müra kui tugev tahes, kõigutamine kiirendab alati une teket. Jõudsime kuulsa James Bondi saare juurde, kuid seal teatas paadimees, et maabumine maksab veel eraldi raha. Saar on väga väike, vaid üks kalju, mille keskel alla saja meetrine liivarand. Liivaribal paistsid ainult müügiputkad ja turistid, seega ei hakanud raha maksma ja maha minema, et "turul" ringi jalutada saaks.
Koobas
James Bondi saar
Vesi oli läbipaistmatu ja käega katsudes liiga soe, et ujuma minna. Lapsed magasid ka, seega suundusime tagasi sadama poole. Kuigi sõit oli kohtades, kus kohtab massides turiste, oli selle piirkonna loodus siiski imetlemist väärt ja mul on hea meel, et sai ära käidud.
Üksik liivarand
Ookeani lainetes
Kes seal kõndis...
Mõtlesime ujuma minna hoopis India ookeanisse, paadiga sõites olime siselahe ääres. Ookeanis on veidi jahedam vesi ja läheb kiiremini sügavaks. Meil õnnestus leida enne Phuketi saarele jõudmist taas üks imeline inimtühi liivarand. Ranna lähedal asus vaid üks suure territooriumiga hotell, aga tõenäoliselt ei seisa maa selles ilusas paigas kaua tühi ja turistide jätkudes ehitatakse hotelle siia juurde. Ujusime lainetes, uurisime rannas ringivudivaid krabisid ja sõime taas tee äärest ostetud magusaid ananasse.
See oli meie reisiseltskonna viimane õhtu koos - homme lendame meie Bangkoki ja teised sõidavad Phi Phile. Mõtlesime, kuhu selleks õhtuks koos sööma minna ja otsustasime samasse Chalongi kai äärde Kan Eangi restorani minna. Seal oli veel häid toite süüa ja ka õhkkond oli väga meeldiv. Viimasel õhtul Phuketis tuli mereande süüa, siin on need nii värsked ja neid osatakse ka ülimalt hästi valmistada. Eelroaks sõin tiigerkrevette apelsinikastmes. Lisaks võtsin ka papaiasalati, mille teravusest mind küll mitu inimest hoiatanud olid, kuid mille tahtsin siiski ise ära proovida. See oli tõesti terav, nii terav, et söömist ei saanud lõpetada; nagu lõpetasid, hakkas suu veel rohkem tulitama. Kõrvale toodi närimiseks toorest kapsast, et teravust leevendada. Olles taas konservatiiv, ei suutnud ma vastu panna sellel viimasel õhtul söömaks pearoaks magushapus kastmes kala. Vähemalt on siin teised kokad ja tasus järgi proovimist, kuidas nemad seda valmistavad. Sel korral oli magushapus kastmes sees ka veidi tšillit (kuid mitte kõrvetavalt) ning see kala magushapus kastmes osutus mu selle reisi parimaks õhtusöögiks. Ei kahetsenud, et seda juba ei-tea-mitmendat korda sõin. Pärast selliseid sööminguid magustoitu Tais ei tahagi. Kui, siis vaid ananassilõigud või ananassimahl (loomulikult värskest ananassist).
Chalong kai
Silvia ja Anee restoranis
Papaiasalat - ainult julgetele
Krevetid apelsiniga
Pärast õhtusööki jalutasime hotelli poole taas mööda lõbutüdrukute tänavat. Lastega meeste vastu huvi üles ei näidatud, aga mul tuli mõte, et läheks meie Julia ja lastega teisele poole teed ja jätaks Renee koos Silveriga mööda tänavat kõndima. Vaataks, kui pealetükkivad nad on. Nagu olime teisele poole teed läinud ja auto taha maha kükitanud, hüppasid tai tüdrukud kahele põhjamaa mehele karjas juurde. Renee kõndis neist kiiremini läbi ja teda kätte ei saadud, aga kolm tüdrukut tirisid Silverit baari. Saime ikka kõhuäie naerda, et asi tõesti nii agressiivselt käib.
Magavad lapsed öisel tänaval. Pereisa müüb tänava ääres liha, kogu pere on kaasas.
Kukil
Lõbusate tüdrukute tänav
1 kommentaar:
James Bondiga ikka meelitatakse igal pool:) Puerto Ricos oli kuulus observatoorium, kus oli ka James Bondi filmi filmitud, ja reklaamides oli ikka rohkem Bondiga meelitamist kui observatooriumi endaga.
Postita kommentaar