kolmapäev, 19. märts 2014

Curacao lääneranniku rannad (17.03.14)

Kolme päevaga on meil Curacao saar peaaegu läbi sõidetud ning üldpilt erinevatest saare nurkadest silme ees. Oleme aru saanud, et parim, mis sellest saarest võtta on, on imeilusad rannad ja ideaalne kliima. Seega sõidame ka täna randa. Kodustega suheldes saame teada, et Eestis on pärast märtsi alguse ilusat kevadet miinuskraadide ja lumega talv tagasi – see tundub siit kaugelt ja soojast nii hoomamatu.


Kõik teed viivad Curacaol randa

Kuigi lähim rand on meie elamisest vaid 5 minuti kaugusel, meeldisid meile lääneranniku väherahvastatud rannad rohkem. Sinna on umbes tunni aja tee. Mõtlesime, et valiks täna mõne teise ranna saare läänerannikul – seal peaks olema ilusad rannad mõnekilomeetriste vahedega. Sõidame sisse umbes 5-6 randa – mõni neist on tasuline, kuid maksta tuleb enne, kui randa näha saab – seega loobume neist. Teised rannad, mille juurde sisse sõita saab, ei tundu nii piltpostkaardilikult ilusad kui see mõne päeva eest nähtu. Käime läbi kõik rannad kuni jõuame välja samasse Knip randa, kus üleeile olime. Saime aru, et eelmisel korral juhuslikult valitud rand oligi see õige.










Ostsin arbuusi kaasa ning randa jõudes teeme esmalt pikniku. Seejärel vette jahutama – täna on vesi päris mitu kraadi külmem ning mõjub õhutemperatuuriga võrreldes kontrastsena. Arvatavasti on veetemperatuur siiski vähemalt 25 kraadi. Veest välja tulles on minuti pärast sama palav kui enne. Õnneks on vee ääres täna päris tuuline ning ka pilved hajutavad otsest kuumust. Olen nüüd päikese suhtes eriti ettevaatlik, hoides lastel rannas pluuse seljas; ise käin ka ringi vaid kaetud õlgadega. Päikesekreemi on meil neljapeale kulunud umbes nii palju kui Eestis läheb terve suvega.

Enne tagasisõitu teeme kõrval rannas kiire lõuna ning asume teele. Hugo vajub unne, Anee vaatab iPadist filme, et tee kiiremini läheks.

Renee ja Anee õpivad piltide järgi lasteraamatust hollandi keelt



Mõtlen läbi, mis toidud meil veel kodus on ning mida minimaalselt juurde osta, et saaks õhtusöögi teha ja midagi järgi ei jääks. Homme saab meil Curacao puhkus läbi.



Curacao tänavapilt

Õhtul pimedas läheme enda ümbruskonda jalutama. Curacaol on turistidele soovitus mitte liikuda väljas pimedal ajal, kuna siin esineb varavastast kuritegevust, kuid meie ümbruskond on kõrge aiaga piiratud elurajoon, kus tõenäoliselt on turvaline. Jalutame enda territooriumi basseini äärde. Aneel on plaan ujuma minna. Kuigi õhk on soe, on veest välja tulles tuule tõttu ikka jahe. Mina algul vette minna ei plaani, kuid kui Renee ka vette hüppab ja ütleb, et ma kahetsen, kui praegu seda ei koge, siis jooksen koju ja toon ka enda ujumisriided. Lõpuks on vaid Hugo väljas ja kastab kastekannuga palme, kuid mul hakkab tast kahju ja võtan temagi vette. Hiljem keeran rätiku sisse ja jooksen koju sooja duši alla. Enne magamaminemist sööme veel siinseid magusaid mangosid ja arbuusi.

Hilisõhtul asju kohvrisse pakkides on tunne, nagu reis saaks läbi, kuid meie rännak siin kaugel veel jätkub. See neli päeva Curacaol läks nii aeglaselt ning tundus siinse väikse saare jaoks piisav aeg. Homme sõidame edasi Floridasse, kus meie reis jätkub veel nädala.

Kommentaare ei ole: