Kui me Miami-Curacao lennul ühte Kanadas
elavat väliseestlast kohtasime, jäid Reneel temaga lennukis vestlusteemad
pooleli. Nad leppisid kokku, et mõni õhtu võiks koos sööma minna. On
märkimisväärne, et vestluspartnerite vanusevahe on 55 aastat, kuid jututeemad
on vastastikku huvipakkuvad.
78-aastane vanahärra, kes lapsena läbi
Noarootsi sõja eest põgenes, on elanud oma elu Kanadas. Ta on töötanud end
üles, olnud ülikoolis pikki aastaid õppejõud ning tegeleb veel praegu
aktiivselt inseneriteadustega (arendab lennukimootoreid). Curacaole tuli ta
ärikohtumisele ning ühendas sooja kliima tõttu selle puhkusega. Ta on pikk ja
sirge mees, välimuse järgi mitte üle 65 aasta, jutu järgi veel noorem. See on
hämmastav, kuidas mõni inimene säilitab kõrges eas terava mõtlemisvõime ning on
kõige kaasaegsega kursis. Mis veel eriti müstiline tundus – kuigi ta on elanud
pea kogu oma elu Eestist eemal, on ta eesti keel aktsenditu ja kaasaegse
sõnavaraga. Ta on kogu elu reisinud ja reisib veel praegugi palju, teda
kutsutakse ülikoolidesse loenguid lugema.
Õhtusest söömaminekuplaanist sai aga e-meile
vahetades hoopis päevane küllakutse Willemstadi tema hotelli, kus on mõnus
rannas istumise ala. Tõsi, see rand polegi tegelikult mereäärne rand – hotelli
liivaribaga bassein asub nö teise korruse tasandil, kus all on kivikaljud ja
sügav laevatatav meri, kuid basseini silmapiir jookseb otsaga merre ja tekitab
silmapette, et kogu veekogu on üks (selline bassein oli meil kunagi Gran
Canarial ühes hotellis ka). Päikesepelglikud said istuda varju all ning lapsed
said tunda liivaga mängides rannamõnusid.
Inimesed basseinis kaubalaeva vaatamas
Kaubalaev ja mängivad lapsed
Basseini servas; all kivid ja meri
Sõime hotelli rannas ühise lõunasöögi ning pärast
seda tuli hüvasti jätta, kuna Hugol hakkas uneaeg ja oli aeg liikuma hakata.
Tõstsin Hugo vankrisse ja läksime Curacao pealinna Willemstadi jalutama. Kui me
juba arvasime, et Hugo magab ja Renee küsis, kes jäätist tahab, kostis ka
vankrist peenike hääl: “Hugo tahab”. Mis muud, kui tuli ka Hugo kampa võtta ja
kõik koos jäätist süüa.
Hugol õnnestus veel enne und ära näha Kuninganna
Emma hõljuv sild, mis ühendab Punda ja Otrobanda linnaosasid ning mis avatakse
iga laeva läbilaskmiseks, kuna selle alt ei mahu laevad läbi sõitma. Sild
ehitati juba 126 aastat tagasi ning viimase renoveerimisega püüti ilme
võimalikult originaalilähedaseks muuta. Selle aja, mis me Willemstadis
jalutasime, nägime silda avanemas päris mitu korda. Ühel korral õnnestus meil
silla avamise ajal olla isegi keset silda ja liikuda koos sillaga. Laevaliiklus
on siin kanalis tihe mitte lõbusõidulaevade liikluse tõttu, vaid kanalist
pääseb siselahte, mille ühes küljes on hiiglaslik tööstuspiirkond ning mille
vahet sõidavad suured transpordilaevad.
Willemstad. Jäätist söömas.
Kuninganna Emma sild avatud...
... sisse sõidab suur laev
Anee, magav Hugo ja Renee sillal
Silla juurest avaneb ka vaade Curacao ühele
kuulsaimale vaatele – värvilistele majadele kanali ääres. Kui googeldada
Curacaod ja võtta lahti pildid, siis just need samad värvikirevad majad on väga
paljudel piltidelt. Tundub, et kohalikud ise peavad samuti seda
mõnesajameetrist majaderivi legendaarseks – see kujutis ehib isegi Curacao
autode numbrimärke.
Curacao visiitkaart -Willemstadi värvimised majad
... sama pilt ka auto numbrimärgil
Willemstadi väikesed tänavad
Kuulsast jalakäijatesillast umbes poole
kilomeetri kaugusel paistab autodele mõeldud kõrge, nagu taeva piiril kulgev
kaarjas sild. Curacao enda veebileht kirjeldab silda kui ühte maailma
kõrgeimat, kuid googlest järgi vaadates selgub siiski, et 56 m kõrgune sild
jääb kordades alla maailma kõrgematest sildadest. Siiski avaneb sillal sõites
võimas vaade.
Autodele mõeldud kõrge sild Willemstadis
Vaade samalt sillalt tööstuspiirkonnale
Willemstad tundub armas väike linn, mida
hoomab kergesti jalutades. Täna on pühapäev ning rahvast liigub minimaalselt,
pea kõik kauplused ja söögikohad on suletud. Kui Renee eelmisel õhtul samas
kohas kolamas käis, olid need samad tänavad tihedalt inimesi täis. Kuhu küll
kõik kadusid – kus on turistid, kus on kohalikud, mida nad teevad pühapäeviti?
Ka teedel liigub võrreldes teiste päevadega vaid murdosa autosid. Huvitav, kas inimesed
istuvad pühapäeviti kodudes ja hotellides.
Anee püüab jahutavaid veepritsmeid
Anee mänguväljakul
Anee märkas Willemstadi keskplatsil
mänguväljakut ning arvas, et ta tahab seal käia. Pole 8-aastane veel sellistest
asjadest välja kasvanud. Veel kummalisem on see, et 8-aastane võib käituda
mänguväljakul ikka nagu 2-aastane, tulles redeli pealt meeleheites ja pisarates
tagasi, kuna poisid trügivad.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar